mida peaksin tegema, kui aku qr-kood ei ole enam loetav

Kahjustatud QR-kood ei pea muutma akut passi kättesaamatuks

QR-kood, mis ei ole enam loetav, ei tähenda automaatselt, et akupassi on kadunud. QR-kood on viide akupassile, mitte osa aküpassist endast: andmed asuvad võrgus, mitte sildi peal. Kui kood on kahjustatud, määrdunud või kulunud, jääb akupass seega lihtsalt olema kohale, kus seda hostitakse — ainult juurdepääs selle konkreetse akuga muutub raskemaks. Kes selles olukorras viibib, saab akupassi tavaliselt jätkuvalt leida akumulaatori enda tuvastusandmete kaudu, nagu seerianumber või muud märgised, mis akul asuvad.

Kellele see kehtib ja millest see ei räägi

See käsitleb füüsilist QR-koodi akul olevale sildile või kestale: kriimustused, kulumine, määrdumine, rebitud või lahti tulnud silt. See ei käsitle akupassi, mis ei ole enam võrgus — see on erinev probleem, millel on oma eraldi vastus kohta kui kaua peavad aku­passiid saadaval jääma. See ei käsitle ka küsimust, kes peab koodi akule rakendama ja millise tehnikastandardi järgi; see on kirjeldatud punktis kuidas akupassi QR-kood akule jõuab. Ja see ei käsitle akut, mis ei ole saanud üldse QR-koodi — see on sildikirjutamise küsimus, mis oli ette näha juba algselt kehva, mitte hilisema kahjustamise küsimus.

Vahe on oluline, sest lahendus on erinev: kahjustatud koodi korral on küsimus, kuidas saada olemasolevate andmete juurde, puuduva aküpassi korral on küsimus, kas andmed on kunagi olnud.

Siiani ei ole selle konkreetse juhtumi jaoks eraldi tähtaega määratud

Kahjustatud QR-kodide kohta ei ole eraldi määratud aega; see kuulub sildikirjutamise ja aküpassi üldiste kohustuste alla, mis kehtivad alates 18. veebruarist 2027. Kuni selle kuupäevani ei ole juriidilist kohustust passi või QR-koodi kasutada. Sellest kuupäevast alates kehtib kohustus uute akude puhul, mida turule viiakse; eraldi reeglit, mis täpselt kirjeldaks, mis peab juhtuma, kui kood pärast müüki kahjustub, ei ole leitud. See ei tähenda, et selle kohta midagi öelda ei ole — see tähendab, et aluseks on nõuded sildi ja aküpassi kohta, nagu need turule viimise puhul kehtivad, ja kahjustamine pärast seda on pigem praktilise aspekti küsimus kui uus õiguslik kord.

Kuidas seda praktiliselt teostada

Esiteks: kontrollida, kas ise aküpass on saadaval, sõltumata koodist. Kuna aküpass hoitakse serveris ja asub mitte QR-koodi sees, jäävad andmed puutumata, kuni hosting on korras — vt kus aku­passi andmed asuvad veebis ja kes seda hallitsevad. Aküpassi saab siis leida akumulaatori kordumatute tuvastusandmete kaudu, nagu seerianumber, partii number või tüüpnumber, mis asub mujal akul või dokumentatsioonis.

Seejärel: kontrollida, kas akul on teine märgis. Direktiivi 2023/1542 artiklis 13 kirjeldatakse, et sildi kõrval on ka teist teavet, nagu mahtuvus, koostis ja ohutusteavet. See tekst jääb sageli loetavaks ka siis, kui kood ise on kahjustatud, ja võib olla lähtepunktiks akumulaatori tuvastamisele ja aküpassi otsimisele seerianumbri kaudu skannimise asemel.

Järgmisena, kui aku tuleb endiselt importöörilt, kaupmehelt või tootjalt: kontrollida, kas seal on saadaval sildi või tootedokumentatsiooni koopia. Kes on ise vastutav siltide rakendamise eest — näiteks importöör, kes akusid pakendab ümber või edasi müüb — võib praktikas valida uue, loetava QR-koodi rakendamise niipea, kui olemasolev kood muutub kasutuskõlbmatuks, kuni selle kood viitab samale aküpassile. Kuidas see side koodi ja aküpassi vahel tehniliselt toimib, on kirjeldatud punktis mis GS1 Digital Link on ja kas see on patareide paspordi jaoks vajalik.

Kes ise aküpassid haldustavad või tarnevad, on praktiline hoida seost seerianumbri ja aküpassi vahel ka väljaspool QR-koodi otsitavaks — näiteks oma süsteemis. See muudab kahjustatud koodi probleemiks vähem, sest akut saab siis ka teiste vahendite kaudu jäljendada. Vt selle kohta akupatareiid siduda oma ERP- või varusüsteemiga.

Kust see tuleneb: artikkel 13 ja artikkel 78

Euroopa Liidu määruse (EU) 2023/1542 (akupareendusmäärus) artikkel 13 kirjeldab, millised sildid ja märgistused peavad akul olema, sealhulgas QR-kood, mis viitab akupassile, ja millised muud andmed peavad akul otse nähtaval olema. Artikkel 78 kirjeldab akupassi tehnilist kujundust ja toimimist, millest tuleneb, et passi andmed asuvad serveris ja ei ole koodis salvestatud — kood on viide, mitte andmete kandja. Sellest seadusest tuleneb, et koodis tekkinud kahjustus on juurdepääsu probleem, mitte alusolevate andmete kaotus.

Mida nüüd teha

Kellel on akul kahjustunud QR-kood, otsib esmalt seerianumbrit või tüüpnumbrit akul mujalt ja pöördub selle järgi tarnija, importija või platvormi poole, kuhu pass on majutatud. Kui andmed seal veel olemas on, on praktiliselt otstarbekas lasta teha uus kood, mis viitab samale passileheküljele, et aku oleks jälle skaneeritav ülejäänud kasutusaja jooksul.