Kuidas määran aku CO2-jalajälje?
Püsiv arvutusmeetod, mitte ettevõtte omaette arvutus
Aku süsinikjälg ei ole tootja ega importöö enda poolt vabalt määratav, vaid määratakse batteriide määruse kohaselt kindlaksmääratud arvutusmeetodi järgi. Määruse (EL) 2023/1542 (batteriide määrus) artikkel 7 sätestab, et teatud kategooriatesse kuuluvad akud peavad olema varustatud süsiniku jalajälje deklaratsiooniga, mis on koostatud Euroopa Komisjoni rakendusaktiga välja töötatud meetodi järgi. Deklaratsioon määratleb aku terviklike elutsükli jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitmed: maavarade kaevandamisest kuni tootmise ja kasutamiseni ning kasutusaja lõpuni. Kellel soov teada, KUIDAS see jalajälg tekib, tuleb tema ette määruse alusel kehtiv, kogu ELi ulatuses kehtiv arvutusmeetod, mitte eri ettevõttes kehtiiv meetod. Selle eesmärk on muuta akud ühte ja sama mõõdupuuga võrreldavaks, olenemata sellest, kes neid turule toob.
Milliste akupatareide suhtes see kehtib — ja milliste mitte
Artikkel 7 käsitleb spetsiifilisi kategooriaid: elektrisõidukite akud (EV-akud), kerge liiklusvahendite akud (LMT-akud, nagu e-jalgrattad ja tõukerattad) ja tööstuslikud akud üle 2 kWh võimsuse. Nende kategooriate puhul kehtib süsiniku jalajälje deklaratsiooni kohustus ning hilisemas etapis jõudluskategooriate jaotus ja võimalikult maksimaalväärtus, millele aku peab vastama turule jäämiseks. Akud, mis jäävad väljaspoole neid kategooriaid – näiteks väikesed kaasaskantavad akud tarbija elektroonikale – on sellest vabastatud. Samuti on tähtis, et kohustus kehtib iga kategooria jaoks erineval ajal: kõik akud ei kuulu süsiniku jalajälje kohustuse alla samal ajal. Kellel küsimus, kas konkreetne aku siia kuulub, vaatab kõigepealt kategooriat ja võimsust, seejärel aga ajapunkti, millal nende kategooriate kohustus jõustub.
Millal see täpselt jõustub, ei ole kõikjal fikseeritud
Täpsed kuupäevad, millal süsiniku jalajälje deklaratsioon aku kategooriate kaupa kohustuslikuks muutub, tulenevad artikli 7 kohaseid rakendusakte – neid kuupäevi ei saa käesolevas tekstis nimetada ilma nende rakendusaktide hetkeseisundit kontrollimata. Teada on aga struktuur: esmalt tuleb süsiniku jalajälje deklaratsiooni kohustus, seejärel jõudluskategooriate jaotus ja alles seejärel võimalikud maksimaalväärtused terviklike elutsükli jalajäljele. Digitaalse akupassi enda puhul kehtib teine, fikseeritud kuupäev: see pass muutub kohustuslikuks 18. veebruarist 2027. Süsiniku jalajälje andmed, mis tulenevad artiklist 7, kuuluvad selle passi juurde niipea, kui neid rakendatakse, kuid kaks ajastust – süsiniku jalajälje kohustuse omast ja passi enese omast – ei lange tingimata kokku. Süsiniku jalajälje kohustuse täpse plaaneerimise osas on artikli 7 tekst ja seotud rakendusaktid koht, kuhu pöörduda.
Mida see praktikas tähendab kellelegi, kes aku turule toob
Kes toob turule EV-, LMT- või tööstuslikku akut üle 2 kWh, teeb hästi, kui esmalt selgitab välja, kas tema aku kuulub ühte nendest kategooriatest ja kui jah, siis millisesse. Järgmisena tuleb kontrollida, kas ja millal on selle konkreetse kategooria jaoks süsiniku jalajälje deklaratsioon kohustuslik — see tuleneb artikli 7 juurde kuuluvast rakendusaktist. Seejärel tekib küsimus, millised andmed on selle deklaratsiooni koostamiseks vajalikud: need on tavaliselt andmed toorainetest, tootmisprotsessist, transpordist ja oodatavast kasutamisfaasist, mis pärinevad enamasti valmistajalt edapool tootmisahelas. Kellele, kes importeerib akusid ilma neid ise tootmata, tähendab see eelkõige seda, et need andmed tuleb valmistajalt küsida, sest deklaratsioon ei saa olla koostatud ilma nendata andmeteta. Lõpuks kuulub süsiniku jalajälje deklaratsioon, kui see on rakendatav, digitaalse akupassi andmeelemendina — verorduse lisa XIII nimetab süsiniku jalajälje ühena andmetest, mis tuleb akupassis sisaldada. Kes praegu passi koostab, teeb mõistlikult, kui reserveerib andmekogumises selle deklaratsiooni jaoks koha, isegi kui kohustus oma akukategooriale veel kehtima ei hakka.
Seaduslik alus: artikkel 7 ja lisa XIII
See kõik tuleneb Määruse (EL) 2023/1542 (akudeseadus) artiklist 7, mis reguleerib süsiniku jalajälje deklaratsiooni, arvutamismeetodit ja selle etapilist kehtestamist, ja määruse lisast XIII, mis sisaldab süsiniku jalajälje digitaalse akupassi andmete loendis, mida see peab sisaldama. Täpse kohaldamisala, arvutamismeetodi ja rakendusaktide hetkeseisu kohta on määruse täielik tekst asjakohane allikas.
Kes praegu akupassi jaoks ettevalmistusi teeb, võib parimini uurida oma valmistajalt või tarnijalt, millised andmed toorainetest ja tootmisprotsessist on saadaval, et need andmed oleksid valmis, kui süsiniku jalajälje deklaratsioon selle akukategooria jaoks kohustuslikuks muutub.
Millel see põhineb
- Määrus (EL) 2023/1542, artikkel 7 (süsiniku jalajälg)
- Määrus (EL) 2023/1542, lisa XIII (akupassi andmed)
Määrus asub EUR-Lex-is. Viidame iga väituse kohta; te ei pea meid uskuma.
Mida peate konkretiselt tegema
Mida teilt oodatakse
Süsiniku jalajälje arvutamine kehtestatud meetodi järgi
Regulatsiooni (EL) 2023/1542 (akude määrus) artikkel 7 kohustab koostama süsiniku jalajälje deklaratsiooni iga akutüübi ja tootmiskoha kohta. Deklaratsioon näitab, kui palju CO₂-ekvivalenti vabaneb akude elutsükli jooksul, alates toorainete kaevandamisest kuni tootmiseni. Arvutamismeetod järgib artikli 7 alusel kehtestatud delegeeritud õigusakte; see meetod pole määruses otseselt ette nähtud, vaid avaldatakse eraldi.
Ettevõtte puhul, kus töötajaid on 10–100, tähendab see peaaegu alati, et arvutus antakse välja. Akuaku toorainete ahel – alates kaevandamisest kuni akurakutsja tootmiseni – jääb tavaliselt importija või kogumiettevõtte nägemisest välja. Süsiniku jalajälg antakse praktikas ette raku- või akupakendi tootja poolt, ja platvorm töötleb selle väärtuse passportis.
Süsiniku jalajälje registreerimine iga akutüübi kohta, mitte üksikute eksemplaride kohta
Deklaratsioon kehtib mudeli ja tootmiskoha kohta, mitte üksikute akude kohta. See on praktiline, sest see hoiab ära arvutamist iga tarne juures. See tähendab ka seda, et tarnija, raku keemia või tootmiskoha muutmisel on vaja uus süsiniku jalajälje deklaratsioon – vana väärtus ei saa lihtsalt uue partii passportis jääda.
Süsiniku jalajälje kaasamine digitaalsesse akupassporti
Määruse lisa XIII nimetab süsiniku jalajälje ühe andmekategooriana, mis peab passportis olema. See on eraldi kohustus lisaks deklaratsiooni omamisele: väärtus tuleb ka tegelikult seostada asjaomase akust saadud QR-koodiga. Importija jaoks tähendab see, et tootja süsiniku jalajälje deklaratsioon ei tohi jääda mitte ainult šapikute kaustasse tõendusmaterjali, vaid tuleb andmeväljana anda neile, kes pasporti koostab. Millised täpselt muud andmed peavad passportis süsiniku jalajälje kõrvale olema, on kirjeldatud lehel millised andmed peavad akupassportis olema.
Tõendada, et määratud väärtus on õige
Süsiniku jalajälje väide ei seisa iseenesest; peab olema aluseks olev dokumentatsioon, millest saab arvutamist jäljendada. Ettevõtte jaoks, mis ise ei arvuta, vaid edastatakse tootjalt passporti, tähendab see, et numbri päritolu – milline aruanne, milline versioon, milline tootmiskoht – tuleb kindlaks teha ja säilitada. Ilma sellise jälgitavuseta on pasportis olev üksik number raske kaitsta, kui küsimused tulevad.
Kus läheb praktikas valesti
Importija võtab süsiniku jalajälje üle rakutootja andmelehtelt, ilma et oleks selge, kas see number on arvutatud EL-meetodiga või mõne muu (näiteks sisemise või rahvusliku) standardi kohaselt. Mõlemad võivad olla nimetatud "CO₂ kWh kohta" ja siiski mitte võrreldavad.
Ettevõte vahetab raku tarnijat sama akutüübi piires – sama kest, sama spetsifikatsioonid paberitel –, kuid jätab vana süsiniku jalajälje väärtuse alles, sest keegi pole seda andmeid toote dossieerist lahti sidunud. Rakk on aga pärit teisest tehasest, millel on erinev energiamiks, mis muudab väärtuse.
Masinavalmistaja saab oma Aasia tarnijalt süsiniku jalajälje numbri ilma aluseks oleva aruande või arvutuse dokumentatsioonita. Number võetakse passporti, kuid hilisemas päringus päritolu kohta pole midagi, millele toetuda.
Ei tehta vahet akutüüpide vahel, mis on toodetud erinevates kohtades. Sama tüüpitähtimine kasutatakse kahe tehasest pärit rakkudele, kuid süsiniku jalajälje väärtus võib tootmiskoha järgi erineda.
Süsinikujalguse jalajälje käsitletakse ühekordse andmena toote turustamisel, ilma protsessita, et teatada, millal tarneahela muutus nõuab uut avaldust.
Mida saate registreerida
- Tootja või rakuühiku tarnija süsinikujalguse avaldus, mis sisaldab aku mudelit ja tootmiskoha, millele see on seotud.
- Viide kasutatavale arvutusmeetodile, nii et hiljem on võimalik jäljendada, millise standardi järgi number koostati.
- Märge kuupäeva kohta, millal avaldus saadi, ja toote versiooni kohta, mille suhtes see kehtib.
- Leping tarnijatega, mille kohaselt muutunud tootmiskoht, rakukeemia või tarneahel teatakse, nii et süsinikujalguse väärtust saab õigeaegselt uuendada.
- Seos oma toodetoodossees akumulaatori mudeli, süsinikujalguse väärtuse ja muude andmete vahel, mis sisalduvad passporditooduses — nagu aku keemia ja materjali koosseis, mis pärinevad sageli samast tootja tehnilisest dokumentatsioonist.
- Allikasdokumentide säilitamine eraldi passpordi endast, nii et küsimuste korral numbri päritolu kohta oleksid saadaval mitte ainult lõpptulemus, vaid ka põhjendus. Kui sageli neid andmeid passporditooduses uuendada tuleb, on seletatud lehel kui ajakohased peavad olema andmed aku digitaalses paspoordis.
See ei ole õiguslik nõu. See leht annab üldist teavet regulatsioonide kohta, millel see platvorm põhineb. Me ei tunne teie olukorda. Kahtluse korral oma juhtumi suhtes konsulteerige juristiga või pädevate järelvalveasutustega.
Kirjutatud AI-ga ülaltoodud allikate alusel, inimese poolt kontrollitud 2026-08-22. Kas midagi ei ole õige? Andke sellest teada — parandused saavad eesõiguse.