Millised jõudlus- ja kestvusandmed kuuluvad pasporti?

Mahtavus, eluiga ja jõudlus passpordi sisus

Batteriipassport näitab fikseeritud andmekogumit selle kohta, kui võimas aku on ja kui kaua see kestab. Konkreetselt käib see selliste asjade nagu nimimahtavus, mahtavuse säilitamine teatud laadimistsüklite arvu järel, eeldatav eluiga väljendatuna tsüklites, sisemine takistus ja ringikäigu energiatõhusus (kui palju energiat läheb laadimise ja tühjenemise vahel kaotsi). Direktiivi (EL) 2023/1542 (akkude määrus) artikkel 9 määrab kaasaskantavate akude ja kergemate transpordivahendite (LMT) akude jõudlus- ja vastupidavusnõuded, artikkel 10 teeb sama elektrisõidukite ja tööstuslike akude puhul. Lisa XIII tõlgendab need nõuded konkreetseteks väljadeks, mis peaksid passpordi sisas olema, nii et kasutaja, kaupmees või ringlussevõtja saab näha, kuidas aku toimib võrreldes sellega, mis turule lasmisel öeldi.

Milliste akude ja milliste andmete kohta see kehtib

See osa kehtib akkude määruse alla kuuluvate kategooriate kohta: elektrisõidukite akud, kergemate transpordivahendite (nt e-jalgrattad ja -tõuked) akud, üle 2 kWh tööstuslikud akud ja kaasaskantavad akud. Jõudlusindikaatorite täpne komplekt erineb kategooria lõikes — artikkel 9 käsitleb kaasaskantavaid ja LMT-akusid, artikkel 10 elektrisõidukite ja tööstuslikke akusid, ja mitte iga nõue ühest artiklist ei ilmu teises. Mis siia ei kuulu: andmed materjali koostise, kriitiliste tooraine, süsiniku jalapärgade või due diligence'i kohta tarneahelas. See teave kuulub ka passporti, kuid tuleneb määruse muudest sättest ja käsitletakse eraldi. Jõudlus- ja vastupidavusandmed käivad konkreetselt selle kohta, kuidas aku toimib ja kui kaua ta seda teeb.

Kohustuslik alates 18. veebruarist 2027

Digitaalne batteriipassport, mis sisaldab jõudlus- ja vastupidavusandmeid lisas XIII, on kohustuslik alates 18. veebruarist 2027. Kuni selle kuupäevani ei ole neid andmeid QR-andmekandjaga digitaalses passpordi formaadis kättesaadavaks tegemise kohustust. See ei tähenda, et artikli 9 ja 10 alusel olevad jõudlusenalused hakkavad kehtima alles siis — aku enda nõuded võivad jõustuda teisel ajal — vaid et kohustus need andmed passpordi kaudu avaldada on seotud selle kuupäevaga. Kellele akkusid praegu turule lastakse, on see seega aeg, mil andmed, mis juba kusagil testraporites ja dokumentatsioonis asuvad, peavad esmakordselt struktureeritud ja digitaalselt kättesaadavaks minema.

Kuidas seda käsitleda importijana või tootjana

Esimene samm on kindlaks teha, millisesse kategooriasse aku kuulub, sest see määratleb, milline jõudlusindikaatorite komplekt täpselt kehtib — e-jalgratta aku on erinev kui üle 2 kWh tööstuslik aku. Seejärel tuleb inventariseerida, millised andmed on juba olemas: rakutootja testraporti sisaldavad tavaliselt juba mahtavust, tsükli kestvust ja sisemist takistust, ning need andmed tuleb lihtsalt sobivas formaadis üle võtta. Kui andmed puuduvad — näiteks seetõttu, et importija ostab rakke ilma täieliku testdokumentatsioonita — tuleb see õigeaegselt tarnijalt nõuda, sest ilma neid andmeteta ei saa passporti täielikult koostada. Praktiline punkt on see, et need andmed ei seisnud üksteise kõrval: nad kuuluvad kontekstis koos ülejäänud paspordiandmetega (identifitseerimine, koostis, päritolu) ühte digitaalsesse dosseesse, mis on aku QR-koodiga kaudu kättesaadav. Kes seda protsessi vara algab, vältib olukorda, kus vahetult enne kohustust tuleb testrappordeid taasintida tootjatelt, kellel selleks ei ole siis aega.

Õiguslik alus: artiklid 9, 10 ja lisa XIII

See kohustus tuleneb otseselt Määrusest (EL) 2023/1542 (akuude määrus). Artikkel 9 sätestab kaasaskantavate akude ja KEV-akude jõudlus- ja püsivusnõuded, artikkel 10 kehtib elektrisõidukite akude ja tööstuslike akude kohta. Lisas XIII loetletakse seejärel, milliseid andmeid tuleb akupassisse konkreetselt sisestada, sealhulgas nende kahe artikli jõudlus- ja püsivusparameetrid. Täpse, kategooriapõhise loendi leiab lisast XIII..

Kes on juba oma passi koostamisega tegelenud, teeb hästi, kui paneb rakkude tootja testdokumentatsiooni või oma laboratooriumi testid lisaks XIII kõrvale ja kontrollib, milliseid välju saab juba täita ja milliseid andmeid tuleb veel küsida — see on töö, mis peab olema valmis enne 18. veebruari 2027.

Millel see põhineb

Määrus asub EUR-Lex-is. Viidame iga väituse kohta; te ei pea meid uskuma.

Mida peate konkretiselt tegema

Mida teilt oodatakse

Jõudlus- ja jätkusuutavusandmed moodustavad akupassi ühe põhikomponendi. Tegemist on arvudega, mis annavad teavet selle kohta, kui hästi aku toimib, kui kaua see kestab ja kui kahjulik ta keskkonnale on. Määruse (EL) 2023/1542 (akudirektiiv) artiklid 9 ja 10 kirjeldavad, millised jõudlus- ja jätkusuutavusnõuded kehtivad, ning sama määruse lisa XIII määratleb, millised andmed konkreetselt passi sattuvad.

Mahtuvuse ja energiasisalduse registreerimine

Aku nimipinge mahtuvus ja energiasisaldus kuuluvad baasteabesse, mis passis sisaldub. E-jalgratta või tõukeratastikiirendaja importijale tähendab see, et need väärtused peavad olema teada iga akutepe või -mudeli kohta, tavaliselt pärit tootja tehnilisest dokumentatsioonist. 10–100 töötajaga ettevõttes pole see sageli probleem, kui ostud toimuvad otse ühe tootjaga, kuid muutub keerulisemaks laiema valikuga, kus on vahelduvad tarnijad ja kus neid andmeid ei esitata alati samal viisil.

Eeldatava kasutusea ja tsüklikindluse teatamine

Mahtuvuse kõrval peaksid jõudlusandmetesse kuuluma ka aku eeldatava kasutusea ja laadimistsiiklite arvu teavet, mida aku talub. See on rohkem kui turustusnumber: tegemist on andmega, mis on määratud kindlakstatud testmeetodite alusel ja mis peab aku kasutusea jooksul jäljendatav olema. Ettevõtetele, kes koostavad akusid erinevate tarnijate rakkudest, tähendab see, et alusliku patarei testitulemused tuleb säilitada ja määrata lõpptootes.

CO2-jalajälje kaasamine

Teatud akukategooriate puhul on süsinikjälg jätkusuutavusandmete osa passis. Seda numbrit ei hinnata lihtsalt, vaid see tuleneb kindlakstatud arvutusmeetodist, mis arvestab kogu elutsüklit allikatest tootmiseni. Selle, kuidas see jalajälg koostatakse ja milliseid andmeid selleks vajatakse, on käsitletud kuidas aku süsinikjälg määratakse-ga. Masinateadlasele, kes ehitab akupakette oma seadmetesse, on see sageli andmete hulgas, mis nõuab tarnijaga kõige rohkem kooskõlastamist, sest jalajälg on ehitatud kaugemale ahelas kui tema enda tootmissamm.

Tervisetingimuse jälgimine kasutusea jooksul

Osa jõudlusandmetest ei ole staatiline, vaid muutub aku kasutamise käigus. Tervisetingimus – näit, kui palju mahtuvust akul veel on võrreldes uuega – on sellest kõige selgem näide. Mis see täpselt tähendab ja miks see andmete passis tuleb jälgida, on kirjeldatud aku tervisetingimuse juures-s. Akekaubandusfirmadele, kes müüvad teistkäelisi või remonditud tööstuslikke akusid, on see sageli andmete hulgas, mis nõuavad kõige rohkem hooldust, sest seda ei registreerita ühekordse korraga, vaid see muutub aja jooksul.

Materjali päritolu jätkusuutavusandmete kaasamine

Kitsamas mõttes jõudluse kõrval kuuluvad jätkusuutavusteavet ka materjalide päritolu ja koostise andmed. Mõelge teatud metallide taaskasutatava materjali osakaalule. Kuidas seda osa tõestatakse ja põhjendatakse, on selgitatud taaskasutatud kobalti, liitiumit, niklit ja plii osakaalujuures. Ettevõtetele, kes akusid importivad ilma ise tootmisahelass osaleda, tähendab see peamiselt seda, et need andmed tuleb tootjalt välja küsida ega saa neid ise määrata.

Kus läheb praktikas valesti

Esimene sagedasem olukord on see, et jõudlusandmed küll on pakendil või tootekaardil, kuid neid ei ole toetatud passi jaoks nõutava testmeetodiga. Turustusarv elukaartidel ei ole sel juhul automaatselt sobiv ülevõtmiseks.

Teine olukord tekib siis, kui ettevõte koosneb erinevate tootjate rakkudest kokku pandud akupakke ja üksikute rakkude jõudlusandmeid ei edastata järjepidevalt lõppproduktile. Pasport nõuab andmeid tarnitud aku tasandil, mitte keskmist ega hinnangut.

Kolmas olukord on see, et CO2 jalajälg võetakse üle üldisest sektori uuringust, mitte arvutusest, mis on spetsiifiline tarnitud akumudeli jaoks. See erinevus ei ole kosmetiline: jalajälg peaks olema andmete kogum, mida saab jäljendada kõnealuse akku tegeliku tootmisahela järgi.

Neljas olukord ilmneb kasutatud või remonditud akude puhul, kus algset jõudlusandmeid võetakse üle ilma arvestamata muutunud terviseseisundit pärast kasutamist. Seetõttu pasport enam ei ühti aku tegeliku seisundiga müügi hetkel.

Viies olukord on see, et ringlusesse võetud materjali osakaal on nimetatud fikseeritud protsendina kogu tooteseeriale, samas kui see võib erineda partii või tarnija kaupa. Ilma igapäevase põhjenduseta tekib andmeid, mis ei ühti tarnitud akku tegeliku koosseisuga.

Mida saate registreerida

Tootja testraporid võimsuse, energia-sisalduse ja tsükluskindluse kohta akutüübi või -mudeli kohta
CO2 jalajälje arvutusmeetodi dokumentatsioon, sealhulgas alustavate andmete päritolu
Ülevaade sellest, kuidas ja millal terviseseisundit mõõdetakse ja ajakohastakse akku eluea jooksul
Tarnija avaldused ringlusesse võetud materjali osakaalu kohta toorme ja partii kaupa
Sisemine ülevaade selle kohta, millised jõudlusandmed iga akumudelis on juba saadaval ja milliseid tuleb taotleda valmistajalt või rakutarnijalt, laiema ülevaate täiendusena millised andmed peavad akupassportis olema
Lepingud tarnijatega nende andmete ajakohastamise kohta, sealhulgas viide sellele, kui sageli seda tüüpi andmeid ajakohastatakse

See ei ole õiguslik nõu. See leht annab üldist teavet regulatsioonide kohta, millel see platvorm põhineb. Me ei tunne teie olukorda. Kahtluse korral oma juhtumi suhtes konsulteerige juristiga või pädevate järelvalveasutustega.

Kirjutatud AI-ga ülaltoodud allikate alusel, inimese poolt kontrollitud 2026-08-22. Kas midagi ei ole õige? Andke sellest teada — parandused saavad eesõiguse.